Kodutöö III

Õpikeskkond, milles rühmana toimetasime, on väga hea näide avatud keskkondade kombineerimisest. Ülesande lahendamiseks kasutasime reaalse näost-näkku vestluse ja meeskonnatöö simuleerimiseks jututuba, Skyle, msn-i ja tänapäevaks juba tavalist e-posti; ühisloome tootmiseks docs.goole keskkonda ning esitlemiseks-avaldamiseks blogi.
Kui analüüsida neid pedagoogilisi lubavusi, mis me ise endile eesmärki silmas pidades seadsime, siis üks olulisemaid lubavusi on suhtlemise võimaldamine – siia alla koondaksin nii rühmajuhi eestvedamise, juhendamise, meeskonna omavahelise suhtlemise, tegevuste analüüsimise, kokkulepete sõlmimise kui infovahetamise. Lubavusena mängib kõikide eelnimetatud ja õppimiseks äärmiselt oluliste tegevuste juures rolli info_vahetamise_võimaldamine. Kui vaadelda suhtlemiseks kasutatud keskkondi laiemalt, siis saab samade vahendite lubavuste põhjal õppureid suunata, neid juhendada, hinnata, rühmatööle või paaristööle rakendada jne. Lubavuste kasutamisele seabki tihtipeale piirid õpetaja või töö algataja nägemus eesmärgist, kuhu jõuda ning ülevaade või teadlikkus lubavustest – kui nt suhtlemisvahendite lubavustest oleks saanud kasutada veel failide vahetamist, dokumentide jagamist, piltide joonistamist jms, siis kasutust leidnud lubavused (sõnumi_saatmine, rühmaliikmete_kaasamine) olid läbitud rühmatöö käigus see minimaalne lubavuste komplekt, mis töö tulemuse saavutamiseks vajalikuks osutus. Siit ka minu põhimõte – lubavuste kasutamise efektiivsus ja mõttekus sõltub eesmärgist ning alati ei ole hea lubavuste kasutamisega liialdada. See võib tekitada segadust just täiskasvanud ja IKT-vahenditega ehk mitte nii „sina-peal” olevate õppurite seas. Täiendaksin seda mõtet veel kursuse läbimisel tehtud järeldusega: lubavuste avastamise ja kasutamise piiriks on vaid kasutaja fantaasia.
Üheks välishindajatele oluliseks lubavuseks, mida ka oma rühmatöö esitlemiseks kasutasime, oli kindlasti töö_tulemuse_esitlemine ja -_avaldamine. Töö tulemuse korrektsuse ja ideaaliläheduse huvides on ühesloome koostamiseks kindlasti vajalik ka juba kokku pandud materjali_korrigeerimine, -_täiendamine,-_muutmine ja-_kustutamine. Kõiki neid võimalusi sai toimunud rühmatöös efektiivselt ja aktiivselt kasutatud.
Õppimise seisukohalt tooksin olulise lubavusena välja info_otsimise ja info_leidmise, vähemolulised ei ole ka rühmas_analüüsimine, -_argumenteerimine ja kokkulepete_sõlmimine.
Õppimise seisukohalt olid efektiivsed nii need lubavused, mida rakendasin üksi, kui ka need, mida rakendasime rühmas. Üheõppimise tegid huvitavaks nii info hankimine, keskkonna tundmaõppimine, analüüsimine, sünteesimine, järeldamine kui ka tulemuste kokkuvõtmine.
Evalveerimise seisukohalt leian, et valitud õpikeskkonnad olid kokkulepitud tulemuse saavutamiseks head. Siinkohal tooksin välja ühe huvitava asjaolu – ka enesele teadvustamata toimub keskkondade valik siiski keskkondade lubavuste põhjal. Lubavuste leidmine ja kasutamine on eelkõige rühma enese vastutusel, hea koostöö saab toimuda vaid siis, kui kõikidel rühmaliikmetel on keskkondade lubavustest hea ülevaade ja mis isegi olulisem – oskus neid lubavusi oma kasuks rakendada.